Tänapäeva kiire tempoga maailmas on võimalus kiirelt ja tõhusalt eraldada ülioluline teave tohututest tekstihulkadest olulisem kui kunagi varem. Valikuline lugemine on võimas tehnika, mis võimaldab teil keskenduda dokumendi, artikli või raamatu kõige asjakohasematele osadele, mis võimaldab teil mõista põhikontseptsioone, ilma et peaksite takerduma tarbetutesse üksikasjadesse. Selle oskuse omandamine võib oluliselt parandada teie tootlikkust ja arusaamist. See artikkel juhendab teid tõhusa valikulise lugemise põhistrateegiate kaudu, aidates teil hõlpsasti leida olulist teavet.
Selektiivse lugemise mõistmine
Valikuline lugemine ei tähenda tervete tekstiosade juhuslikku vahelejätmist. Selle asemel on tegemist strateegilise lähenemisviisiga, mis hõlmab aktiivset materjaliga tegelemist, et tuvastada ja seada prioriteediks kõige olulisemad elemendid. See tehnika on eriti kasulik suurte tekstimahtude käsitlemisel või siis, kui lugemiseks on vähe aega.
Valikulise lugemise põhiprintsiip on tuvastada oma lugemise eesmärk ja seejärel keskenduda osadele, mis selle eesmärgi saavutamisele otseselt kaasa aitavad. See eeldab, et oled aktiivne lugeja, kes esitab pidevalt kahtlusi ja hindab esitatud teavet.
Peamised valikulise lugemise tehnikad
1. Määrake oma eesmärk
Enne lugemise alustamist selgitage oma eesmärki. Millist teavet otsite? Millistele küsimustele peate vastama? Selge eesmärgi olemasolu juhib teie lugemist ja aitab teil keskenduda asjakohastele jaotistele.
Näiteks, kas proovite mõista uurimistöö põhiargumenti või otsite konkreetseid andmepunkte oma uurimistöö toetamiseks? Teie eesmärk määrab, kuidas te tekstile lähenete.
2. Skim and Scan
Sirvimine ja skaneerimine on valikulise lugemise esimesed sammud. Sirvimine hõlmab teksti kiiret läbilugemist, et saada sisust üldine ülevaade. Skaneerimine hõlmab konkreetsete märksõnade, fraaside või andmepunktide otsimist.
Kasutage teksti üldise ülesehituse ja peamiste ideede mõistmiseks näpunäidet. Vaadake pealkirju, alampealkirju ning lõikude esimest ja viimast lauset. Seejärel kasutage oma eesmärgiga seotud konkreetse teabe leidmiseks skannimist.
3. Keskenduge pealkirjadele ja alamrubriikidele
Pealkirjad ja alampealkirjad annavad teksti teekaardi. Need tõstavad esile igas jaotises käsitletud põhiteemad ja alateemad. Pöörake nendele elementidele suurt tähelepanu, et kiiresti tuvastada valdkonnad, mis on teie vajadustele kõige olulisemad.
Pealkirjad võtavad sageli kokku jaotises sisalduva põhiteabe. Nendele keskendudes saate kiiresti kindlaks teha, kas konkreetne jaotis on väärt põhjalikumat lugemist.
4. Lugege läbi lõikude esimene ja viimane lause
Lõigu esimene ja viimane lause sisaldavad sageli põhiideed või lõigu sisu kokkuvõtet. Neid lauseid lugedes saate kiiresti aru iga lõigu olemusest ilma iga sõna lugemata.
See meetod on eriti kasulik selliste lõikude tuvastamiseks, mis sisaldavad teie eesmärgiga seotud põhiteavet. Kui esimene ja viimane lause tunduvad asjakohased, lugege kogu lõik hoolikalt läbi.
5. Tuvastage märksõnad ja võtmefraasid
Märksõnad ja võtmefraasid on sõnad või fraasid, mis on arutatava teema keskmes. Need esinevad sageli kogu tekstis korduvalt ja on põhiideede mõistmiseks hädavajalikud.
Sirvimisel ja skannimisel pöörake tähelepanu märksõnadele ja võtmefraasidele. Tõstke need esile või joonige alla, et neid meeles pidada ja hiljem hõlpsasti leida. Need elemendid annavad sageli märku olulisest teabest.
6. Otsige signaalsõnu
Signaalsõnad on sõnad või fraasid, mis näitavad seost erinevate ideede või teabekildude vahel. Need aitavad teil mõista teksti struktuuri ja tuvastada peamised argumendid või järeldused.
Levinud signaalsõnad on järgmised: “seetõttu”, “aga”, “kokkuvõttes”, “näiteks”, “lisaks” ja “teisest küljest”. Need sõnad võivad juhtida teid oluliste punktideni ja aidata teil mõista autori arutluskäiku.
7. Kasutage visuaalseid vihjeid
Autorid kasutavad olulise teabe rõhutamiseks sageli visuaalseid vihjeid. Need vihjed võivad sisaldada paksus kirjas teksti, kaldkirja, allajoonimist, täppe, nummerdatud loendeid ja diagramme.
Pöörake tähelepanu nendele visuaalsetele näpunäidetele, kuna need toovad sageli esile võtmemõisteid, määratlusi või näiteid. Nende abil saate kiiresti tuvastada teksti kõige olulisemad osad.
8. Tehke märkmeid
Märkmete tegemine lugemise ajal aitab teil keskenduda ja põhiteavet meelde jätta. Kirjutage üles peamised ideed, võtmeterminid ja kõik lugemise ajal tekkivad küsimused.
Teie märkmed ei pea olema üksikasjalikud. Keskenduge teabe olemuse jäädvustamisele oma sõnadega. See aitab teil materjali paremini mõista ja säilitada.
9. Tehke kokkuvõte igast jaotisest
Pärast iga jaotise lugemist võtke hetk, et põhipunktid oma sõnadega kokku võtta. See aitab teil oma arusaamist kinnistada ja tuvastada lüngad oma teadmistes.
Kokkuvõtete tegemine võib samuti aidata teil teavet tähtsuse järjekorda seada. Keskenduge punktidele, mis on teie eesmärgi jaoks kõige asjakohasemad, ja loobuge ülejäänud punktidest.
10. Küsige tekstist
Lugedes esitage endale teksti kohta küsimusi. Mida autor öelda tahab? Milliseid tõendeid esitatakse? Kas nõustute autori järeldustega?
Teksti küsitlemine aitab materjaliga aktiivsemalt ja kriitilisemalt tegeleda. Samuti aitab see tuvastada autori võimalikke eelarvamusi või eeldusi.
11. Kohandage oma lugemiskiirust
Reguleerige oma lugemiskiirust teksti keerukuse ja asjakohasuse alusel. Aeglustage, kui leiate raskeid või olulisi jaotisi, ja kiirendage, kui loete vähem kriitilist materjali.
Selleks peate olema teadlik oma arusaamise tasemest ja kohandama oma lugemist vastavalt. Ärge kartke uuesti lugeda jaotisi, millest te aru ei saa.
12. Harjuta regulaarselt
Nagu iga oskus, nõuab ka valikuline lugemine harjutamist. Mida rohkem harjutate, seda paremini saate tekstist võtmeteavet tuvastada ja sealt välja võtta.
Alustage harjutades lühemate ja lihtsamate tekstidega ning liikuge järk-järgult pikemate ja keerukamate materjalideni. Järjepideva harjutamisega arendate oskust kiiresti ja tõhusalt leida vajalikku teavet.
Selektiivse lugemise eelised
Valikulise lugemise valdamine pakub mitmeid eeliseid, parandades nii teie akadeemilist kui ka tööelu. Keskendudes põhiteabele, säästate aega ja parandate arusaamist.
See oskus võimaldab paremini teavet säilitada ja tõhusamalt õppida. Valikuline lugemine soodustab kriitilist mõtlemist ja võimet tekste tõhusalt analüüsida, võimaldades teha teadlikke otsuseid.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Mis vahe on sirmimisel ja skaneerimisel?
Sirvimine hõlmab teksti kiiret läbilugemist, et saada sisust üldine ülevaade, keskendudes pealkirjadele, alapealkirjadele ning lõikude esimesele ja viimasele lausele. Skaneerimine seevastu hõlmab tekstist konkreetsete märksõnade, fraaside või andmepunktide otsimist.
Kuidas ma saan oma selektiivset lugemisoskust parandada?
Harjutage regulaarselt, rakendades selles artiklis kirjeldatud tehnikaid, nagu eesmärgi määramine, sirvimine ja skannimine, pealkirjadele ja alampealkirjadele keskendumine ning märksõnade tuvastamine. Alustage lühemate ja lihtsamate tekstidega ning liikuge järk-järgult pikemate ja keerukamate materjalideni.
Kas valikuline lugemine sobib igat tüüpi tekstide jaoks?
Valikuline lugemine on eriti kasulik selliste tekstide puhul, kus on vaja konkreetset teavet ammutada või peamistest ideedest kiiresti aru saada (nt uurimistööd, aruanded ja artiklid). Siiski ei pruugi see sobida tekstide jaoks, mis nõuavad üksikasjalikumat ja nüansirikkamat mõistmist, näiteks kirjanduse või filosoofiliste teoste jaoks.
Milliseid tavalisi vigu tuleks valikulise lugemise kasutamisel vältida?
Vältige tervete osade vahelejätmist ilma neid esmalt läbi lugemata, kuna võite olulisest teabest ilma jääda. Samuti olge ettevaatlik, et te ei keskenduks liiga kitsalt konkreetsetele märksõnadele, mõistmata konteksti, milles need ilmuvad. Lõpuks tehke oma arusaamise tugevdamiseks kindlasti märkmeid ja tehke igast jaotisest kokkuvõte.
Kuidas erineb valikuline lugemine kiirlugemisest?
Kiirlugemine keskendub lugemise kiiruse suurendamisele, sageli arusaamise arvelt. Valikuline lugemine seevastu seab esikohale mõistmise, keskendudes teksti kõige olulisematele osadele. Kuigi kiirlugemine võib mõnes olukorras olla kasulik, on valikuline lugemine üldiselt tõhusam võtmeteabe hankimiseks ja keeruka materjali mõistmiseks.
